Advokaadibüroo RASK partner ja vandeadvokaat Annika Vait usub, et paljuski tuleneb sooline palgalõhe teadmatusest, sest suurel hulgal väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel ei ole selget palgasüsteemi ning nad ei analüüsi töötasu andmeid.
Vandeadvokaat Annika Vait.
  • Vandeadvokaat Annika Vait.
  • Foto: Advokaadibüroo Rask
Sooline palgalõhe on Eestis vähenemas, ent jätkuvalt problemaatiline – statistikaameti andmetel teenisid 2023. aastal naised meestest keskmiselt 13% väiksemat brutotunnipalka.
“See on problemaatiline, sest ilma andmete kogumise ja analüüsita jääb sooline palgalõhe ning sellest tulenev võimalik diskrimineerimine sageli õigel ajal avastamata. Nähtavaks saab see reeglina alles vaidluste tekkides,” tõdeb Vait.
Samas kohustab soolise võrdõiguslikkuse seadus tööandjaid palgalõhe teemaga tegelema. Näiteks tuleb koguda soopõhiseid tööalaseid statistilisi andmeid, mis vajadusel võimaldavad jälgida ja hinnata võrdse kohtlemise põhimõtete täitmist töösuhetes.

Üldise uudishimu rahuldamiseks detailne teave avaldamisele ei kuulu

Seaduse kohaselt on töötajal õigus saada tööandjalt teavet nii meeste ja naiste võrdse kohtlemise kui ka võrdõiguslikkuse edendamiseks kasutusele võetud meetmete kohta. Soovi korral saaks tööandja vastava teavitamise kohustuse täidetud üsnagi üldise teabe avaldamisega. Detailsete andmete avaldamine muutub aga vajalikuks võimalike rikkumisjuhtumite korral.

Levimas on ohtlik trend

Tööõigusega igapäevaselt kokku puutuv Vait tõdeb, et üha enam levib trend, mille kohaselt üritab mingi osa töötajaid alusetute süüdistuse kaudu pahatahtlikult endale paremat positsiooni või lahkumise hüvitist kaubelda.
“Selle aluseks on lootus, et võimaliku mainekahju ja avaliku vaidluse vältimiseks on just suuremad ettevõtted valmis vaidlemisest loobuma ning lepivad töötajate põhjendamatute nõudmistega,” tunnistab Vait. Lisaks tähendab õigusvaidlus tööandjale reeglina täiendavat ajalist ja rahalist kulu, eriti sellise tõendamiskohustusega vaidlustes. Seega on töötajatel praktikas üsna lihtne tööandjate suhtes ka pahatahtlikult käituda. Siinkohal tasuks kohtutel ja töövaidluskomisjonidel tähelepanelik olla, et ennast mitte eksitada lasta.
Lahendustele mõeldes usub advokaadibüroo RASK partner, et ebavõrdse tasustamise osas aitab alusetuid nõudeid kõige paremini ära hoida ühtne ja läbimõeldud palgapoliitika ning edutamise süsteem. Loomulikult ka töötasu andmete kogumine ja analüüs, mille osas on suureks abiks eelpool viidatud tööriist, mis kogub ja teeb analüüsi tööandja eest suuresti ära. Samuti ettevõtja enda poolne läbipaistvus.
Juba 2026. aasta suveks peab Eesti võtma üle ka palkade läbipaistvuse direktiivi, mille kohaselt tekib suurematele tööandjatele (100 ja enam töötajat) muu hulgas palgalõhe andmete aruandluse ehk siis palgalõhe andmete esitamise kohustus.
“Sõltumata seadustes sätestatust on tööandjate endi huvides veenduda, ega nende organisatsioonis lubamatut palgalõhet ei eksisteeri, ning kui see avastatakse, siis selle vähendamiseks meetmeid tarvitusele võtta. Elame kiiresti arenevas ühiskonnas, kus järjest enam hinnatakse tööandjaid läbipaistvuse ja vastutustundlikkuse põhjal,” ütleb Vait.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Palgauudised esilehele