Õigusnõustajate 10 soovitust: selline vilepuhujate juhend tekitab usaldust
Vilepuhujate kaitse kui nähtus ei ole pelgalt seadusest tulenev tehniline kohustus, vaid võimalus tugevdada organisatsiooni sisekultuuri, avastada riske ja probleeme varakult ning suurendada usaldust tööandja ja töötajate vahel. Hästi koostatud juhend on seejuures võtmetähtsusega.
Varsti pea aasta kehtib Eestis tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seadus, mida laiemalt tuntakse ka kui vilepuhuja seadust. See seab kohustuse luua teatud tööandjatel – sh kõikidel üle 50 töötajaga ettevõtetel – konfidentsiaalne ja turvaline teavituskanal ning kehtestada selle kasutamiseks selged reeglid. Lisaks tuleb määrata isik või üksus, kes vastutab rikkumisteadete vastuvõtmise, käsitlemise ja teavitajale tagasiside andmise eest.
Seotud lood
Tööandja peab tagama kaitse nii praegusele kui endisele töötajale, võlaõigusliku lepinguga teenuse osutajale, tasustatud ja tasustamata praktikandile ja ka vabatahtlikule, kes on tööalasest rikkumisest teavitanud ja kellel on põhjendatud alus arvata, et rikkumist on alustatud või see on lõpule viidud.
Eesti viivitas nn vilepuhuja kaitse seaduse vastuvõtmisega sedavõrd kaua, et nüüd on soolas enam kui poole miljoni euro suurune trahv. Milliseid kohustusi toob uus seadus, selgitavad advokaadibüroo Sorainen partner Karin Madisson ning jurist Karl Oskar Pungas.
Vihjeliini loomisel on ettevõtte juhtide üks hirmudest seotud vilepuhumise negatiivse taagaga, kuid põlvkondade vahetumisega on näha, et vihjeandmise kuvand on muutumas positiivsemaks, rääkis nõustamisettevõtte Grant Thornton riskijuhtimisteenuste valdkonna juht Kai Paalberg saates „Kasvukursil“.
Enimloetud
1
2
Kolm endist tippjuhti räägivad teravatest õppetundidest
3
Viimased uudised
Kolm endist tippjuhti räägivad teravatest õppetundidest
Konverentsid ja koolitused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Palgauudised esilehele