Birgit Ruunik: valitsus valis õigluse asemel mugavuse
Valitsus otsustas panna pausile palkade läbipaistvuse direktiivi, viidates liigsele bürokraatiale. Kas probleem on päriselt halduskoormuses või hoopis selles, et läbipaistvus sunnib ebavõrdsusele otsa vaatama? Riigis, kus palgalõhe on Euroopa suurim, on selline otsus väärtuste küsimus. Kelle huve selline paus tegelikult kaitseb?
Eesti valitsuse otsus panna palkade läbipaistvuse direktiivi ülevõtmine pausile on halb sõnum kogu Eesti töökultuurile. Kindlasti naistele, kindlasti ettevõtetele, kes on juba alustanud ettevalmistusi ning tegelikult kõikidele tööl käivatele inimestele.
Seotud lood
Valitsus hindas Euroopa Liidu palkade läbipaistvuse direktiivi liiga bürokraatiarohkeks ning lükkas ülevõtmise edasi. Nõuded tulnuks esialgse plaani järgi üle võtta selle aasta 7. juuniks.
Palkade läbipaistvuse direktiiv ei ole enam teoreetiline kohustus, vaid praktiline peavalu paljudele organisatsioonidele. Küsimus ei ole enam selles, kas olla valmis, vaid kas üldse saadakse aru, mida valmisolek tähendab.
Euroopa Liidu palkade läbipaistvuse direktiiv toob ettevõtetele peagi uued kohustused ja annab töötajatele rohkem õigusi küsida tasu kohta infot. See tähendab, et tööandjad peavad oma tasusüsteemid kriitilise pilguga üle vaatama.
Pikaaegse ja mitmekülgse kogemusega personalijuht Irene Metsis rõhutab, et töötasu süsteem peab olema võimalikult lihtne ja arusaadav. Mida keerulisemad on valemid ja reeglid, seda enam kaob töötajatel usaldus ja tekib tunne, et neid ei väärtustata.
Enimloetud
2
Kasuta ära hambaravi ja massaaži hüvitamise võimalus!
5
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
Hetkel kuum
Kasuta ära hambaravi ja massaaži hüvitamise võimalus!
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Palgauudised esilehele