Eesti ei võta üle võrdse palga direktiivi. Äripäeva personalijuht: “Riik käitus alatult”
Valitsus hindas Euroopa Liidu palkade läbipaistvuse direktiivi liiga bürokraatiarohkeks ning lükkas ülevõtmise edasi. Nõuded tulnuks esialgse plaani järgi üle võtta selle aasta 7. juuniks.
Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo tegi Euroopa Komisjonile ettepaneku lükata palkade läbipaistvuse direktiivi jõustumist kahe aasta võrra edasi, et säästa ettevõtjaid liigsest bürokraatiast.
Tööde väärtuse hindamisega saab tööandja määratleda, millised ametikohad on võrreldava väärtusega ja väärivad sarnast tasu. Nii saab tööandja olla kindel, et töötasu puudutavad otsused on läbimõeldud, objektiivsed ja põhjendatud ning töötajad mõistavad, kuidas nende palk kujuneb.
Palkade läbipaistvuse direktiiv ei ole enam teoreetiline kohustus, vaid praktiline peavalu paljudele organisatsioonidele. Küsimus ei ole enam selles, kas olla valmis, vaid kas üldse saadakse aru, mida valmisolek tähendab.
Riigikogu kiitis heaks vanemahüvitise maksmise loogikat muutva seaduse, mis puudutab ka tööandjaid ja ettevõtjaid nii tööjõukulude planeerimise kui ka töötajate ootuste osas.
Euroopa Liidu palkade läbipaistvuse direktiiv toob ettevõtetele peagi uued kohustused ja annab töötajatele rohkem õigusi küsida tasu kohta infot. See tähendab, et tööandjad peavad oma tasusüsteemid kriitilise pilguga üle vaatama.