Tööinspektsioon: pea igas töövaidluses süüdistatakse tööandjat moraalse kahju tekitamises
Pea kõigisse avaldustesse, mis töötajad on esitanud töövaidluskomisjonile, on pikitud nõue moraalse kahju hüvitamiseks, kirjeldab tööinspektsiooni peadirektor komisjoni juhatajate hinnangut.
Grant Thornton Balticu õigusnõustamise valdkonna juht Kristel Tiits ja Tööinspektsiooni peadirektor Kaire Saarep
Foto: Äripäev
Selleks on mitu põhjust: töövaidlused on kasvutrendis, keerukas aeg pingestab suhteid ja töötajad teavad paremini oma õigusi. Ka tehisarul võib siin olla roll.
Kui tööandja saab vihjeid või märkab ise kiusamist või ahistamist, tuleb kohe tegutseda, et taastada turvaline töökeskkond. Kuidas, miks ja millal uurimist läbi viia, selgitab Soraineni tööõiguse tiimi juht Pirkko-Liis Harkmaa.
Töökiusamise määratlus on meil Eestis kujunenud välja kohtupraktikast, kuid kehtiv seadus seda ei toeta, sest töökiusamise täpset definitsiooni seaduses ei ole, nendib Sorainen advokaadibüroo töövaidluse ekspert Kadri Härginen.
Praegusel ajal on töötajad väga varmad igasugust tööandja tegevust töökiusuks liigitama, selle tõttu töölepingu erakorraliselt üles ütlema ja töökiusu tuvastamise ning hüvitise nõuetega töövaidlusorganisse pöörduma.
Töölepingu erakorralise ülesütlemise puhul on kõige olulisem kirjaliku taasesitamise võimalus. Töötaja olgu sõnastuses täpne ja tööandja kiire reageerima.
Kui tööandja pole psühholoogiliselt turvalise töökeskkonna loomisega tegelenud, jõuavad kaasused töökiusu kahtlusega töövaidluskomisjoni. Kui kius tuvastatakse, tuleb tööandjal avada rahakotirauad.