Killu Maidla: töölepinguseadus vajab tänapäeva toomist. “Töötaja paindlikkuse sooviga seadus üldse ei arvesta”
Ärme otsi iga lahenduse juures probleemi, vaid probleemi juures lahendust, kirjutab Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu endine tegevjuht Killu Maidla.
Kui me kardame, et leidub ettevõtjaid, kes töölepinguseaduse muudatust kurjasti ära kasutavad, siis ravi ei ole mitte kõikide ettevõtjate karistamine, vaid pigem töötajate teadlikkuse tõstmine, kirjutab Ida-Virumaal avatava loodusspaahotelli juht Killu Maidla
Foto: Erakogu
Arutelud tööaja korralduse paindlikumaks muutmise vajaduse üle on Eesti ühiskonnas üha aktiivsemad. Seejuures on tööõiguse kaasajastamine eriti asjakohane just praegu, mil tööturg muutub kiiresti ning eri põlvkonnad seavad töötamisele ja karjääriteele erinevaid ootusi. 10. juunil tuleb riigikogus esimesele lugemisele töölepingu seaduse muutmise eelnõu.
Tööõiguse ekspert Heli Raidve sõnul ei piisa töökorralduse reeglitesse kirjutatud üldisest kokkuleppest – iga ületunnitöö juhtum nõuab töötajaga eraldi kokku leppimist.
Tööandjatel tasub tööturu uute trendidega kaasas käia, sest töötajate väärtused ja vajadused on muutunud. Paindlikkuse eelduseks on muidugi selged reeglid.
Soome kõrgema astme halduskohus otsustas äsja, et toidukullerid on töötajad, mitte füüsilisest isikust ettevõtjad. See otsus on osa laiemast Euroopa trendist ja võib pöördeliselt muuta platvormitöötajate senist käsitlust, hindab olukorda Palgauudised toimetus.
Koda toetab alaealiste töötamise lihtsustamist, et nõuded oleksid leebemad, piiranguid vähem ning tööandjatel seega enam motivatsiooni noori tööle võtta.
Nii ühemehe firmat kui ka suurettevõtet juhtides peab juhatuse liige olema lojaalne ja hoolas ning arvestama, et hoolsuskohustuse rikkumisel võib talle järgneda isiklik vastutus. Advokaadibüroo Hedman vandeadvokaat Andres Kivi selgitab, kus jookseb piir mõistliku äririski võtmise ja hoolsuskohustuse rikkumise vahel.