Grant Thorntoni uuring „Women in Business 2026“ näitab, et 91,9% keskmise suurusega ettevõtete juhtidest arvestab uuele töökohale kandideerides ettevõtte soolise võrdõiguslikkuse algatustega, kusjuures kaks kolmandikku peab seda prioriteediks.
Seotud lood
Mehed ootavad tööd vahetades naistest 500 eurot kõrgemat netopalka – see lõhe on erialade ja vanusegruppide lõikes väga erinev. Finants- ja kaubanduserialal on käärid šokeerivalt suured, turunduses ja Tartus aga olematud. Mida need numbrid sulle kui tööandjale või palgaläbirääkijale tähendavad?
Tööde väärtuse hindamisega saab tööandja määratleda, millised ametikohad on võrreldava väärtusega ja väärivad sarnast tasu. Nii saab tööandja olla kindel, et töötasu puudutavad otsused on läbimõeldud, objektiivsed ja põhjendatud ning töötajad mõistavad, kuidas nende palk kujuneb.
Juba 2026. aasta suvel peaksid Eestis hakkama kehtima Euroopa Liidu direktiivi esimesed nõuded eesmärgiga vähendada soolist palgalõhet. Siin on mõned tähtsad asjaolud, selgitavad Soraineni advokaadibüroo tööõiguse valdkonna eksperdid
Sooliselt kõige võrdsemat töötasu väiksemate tööandjate seas maksab Ramirent Baltics ja suurte tööandjate seas Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (SMIT)
Äripäeva teemaveeb Personaliuudised uuris hiljutises suures küsitluses tööandjate palgapoliitika praktikaid. Selle artikli fookus on palkade läbipaistvuse teemadel.
Enimloetud
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Palgauudised esilehele