Numbrid ei valeta, Eesti pensionisüsteem on investeering, mida toetab riik ja mis aitab kõigil oma pensionipõlve kindlamalt planeerida
„Minu tehtud arvutused näitavad selgelt, olenemata sissetulekust on II sambaga liitumine alati kasulikum kui ainult I samba peale lootmine,“ kirjutab sotsiaalkindlustuse ja majandusekspert Magnus Piirits. II samba tootluseks eeldab ta oma arvutustes senist ajaloolist keskmist ehk 3,9% aastas.
Piirits võttis vaatluse alla kaks tüüpilist juhtumit:
1) noor inimene, kes liitub tööturuga 2025. aastal. Tema saab koguda kogu tööea jooksul, ja
2) 1975. aastal sündinud inimene, kel on umbes 16 aastat pensionini.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Välisriiki tööle minek mõjutab otseselt ka Eestist makstava pensioni suurust, seega on teadlikult tegutsedes seda võimalik kompenseerida. Swedbanki pensioni valdkonnajuht Kaire Peik selgitab olulisi nüansse, mida välismaal karjääri tehes võtta arvesse pensioni planeerimisel.
Kaubanduskeskustes pensionifondide müük on väga kulukas ja selle maksab kinni ju pensionikoguja, kirjutas Tuleva juhatuse liige Tõnu Pekk oma arvamusloos.
Viimasel ajal on kõlanud ettepanek peatada pensionide indekseerimine, et anda ettevõtjatele rohkem kindlust riigieelarve stabiilsusest. Kuid kas see on mõistlik, küsib sotsiaalministeeriumi sotsiaalkindlustuse ja majandusekspert Magnus Piirits.
Noortest panustavad oma pensionipõlve kindlustamisel eelkõige kogumispensionile ja investeerimisele ning loodavad vähem riiklikule pensionile, selgub finantskindlustunde uuringust.
Kui Šveitsi ja Taani pensionärid naudivad pensionipõlve, siis Eestis peab eakatest üle poole rahapuudusel edasi töötama. Eurostati andmetel on Eesti näitaja EL-is paraku kõige kõrgem.