Selle asemel, et liikuda palkade suurema läbipaistvuse poole, nagu Euroopa riikides seda tehakse, otsime Eestis põhjendusi avaliku sektori palkade suuremaks salastamiseks. See ei ole õige suund, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Äripäev on olnud ja on jätkuvalt seda meelt, et töötasude avalikustamisega peaks Eesti olema tunduvalt edumeelsem. Euroopa Liidu palgaläbipaistvuse direktiiv (2023) nügib meid selles suunas, aga miks oodata Brüsseli käsulaudu?
Tööandjana on sul oluline mõista, et töötaja jaoks ei ole palk ainult tasu – see on peegeldus sellest, kuidas sa tööandjana teda väärtustad. Kui see peegeldus on udune või vastuoluline, murendab see töötajate usaldust juhtimise ja tööandja vastu.
Äripäeva teemaveeb Personaliuudised uuris hiljutises suures küsitluses tööandjate palgapoliitika praktikaid. Selle artikli fookus on palkade läbipaistvuse teemadel.
Tuleviku töös ei ole enam palgasaladust, sest palgasüsteemid on läbipaistvad ja õiglased ning need motiveerivad nii ettevõtet kui töötajaid. Kas aga leiame selleks julgust, et neid pöördelisi muutusi päriselt ellu viia? Artiklis jagab autor oma kogemusi tasusüsteemi loomisest.
Oleme jõudnud aega, kus enam ei piisa lihtsalt konkurentsivõimelisest palgast – töötajad ootavad õiglast, läbipaistvat ja nendega arvestavat tasusüsteemi. Samal ajal survestab ELi palkade läbipaistvuse direktiiv ettevõtteid oma tasustamispõhimõtteid avalikustama.