Elukestev õppimine on normaalsus ja ootus on, et ka tööandjad peavad olema seetõttu aina paindlikumad. Vaatame üle õppepuhkuse andmise ja tasustamise reeglid.

- Maret Güldenkoh, Eesti Maaülikooli, Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi, maamajanduse ökonoomika õppetooli lektor
- Foto: Raul Mee
Septembris algas uus õppeaasta: kes läks end täiendama, kes uut kutset või haridust omandama, kuid mitte statsionaarse õppijana, kes tegeleb õppetööga iga päev esmaspäevast reedeni, vaid põhitöö kõrvalt õppijana. Seega on tegu inimesega, kes töötab ja õpib samal ajal.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ehitussektoris ollakse kriitilised kavandatava kutsehariduse reformi pärast, eriti nähakse ohukohana, et ametikoolide õpe plaanitakse venitada kolmelt aastalt nelja aasta peale. See ei lahenda ehituse tööjõupuudusega seotud probleeme, vaid võib neid isegi süvendada.
Maailma Majandusfoorumi raport „Future of Jobs Report 2025“ toob välja ametid, mille järele nõudlus lähema kümne aasta jooksul hüppeliselt kasvab või väheneb, ning need oskused, millest saavad tulevikutöö nurgakivid. Aga mida toob tulevik raamatupidajatele ja palgaarvestajatele?
Septembris toimub SA Kutsekoja rahvusvaheline konverents "Elukestva õppe paradoksid – kas võidab see, kel on rohkem oskusi?". Saates "Õppetund" räägivad SA Kutsekoja oskuste suunajuht Ave Ungro ja kutsesüsteemi koordinaator Marja Saarma oskuste olulisusest meie isiklikus ja tööalases arengus.
Praktilised näited ja normtundide arvestus
Inimeste huvid ajas muutuvad. Kui ühel ajal on oluline ennast täiendada, et saada rohkem vastutust ja suuremat töötasu, siis järgmisel eluetapil, näiteks kui eluasemelaen on makstud ja lapsed oma suured, on soov võtta tempo maha ja teha midagi muud või teha näiteks kannapööre tööelus.