Advokaat selgitab: kui palju maksab palgata puhkus?
Töötaja ja tööandja saavad kokku leppida tasustamata puhkuses, millest võivad võita mõlemad. Palgata puhkuse tingimuste kokku leppimisel tasub aga jälgida, et töötaja ravi- ja pensionikindlustus ei katkeks, rõhutab advokaat Kristel Tael-Same.
Töölepingu seadus lubab töötajal kokkuleppel oma tööandjaga kasutada tasustamata puhkust ehk rahvakeeli palgata puhkust. Töötaja võib vajada palgata puhkust, kui põhipuhkusest jääb väheks või õpinguteks, kui tal ei ole õigust õppepuhkusele.
Tööandja omakorda võib töötajaga leppida kokku palgata puhkuse tööjõukulude kokkuhoidmiseks ning koondamisest hoidumiseks.
Palgata puhkusega kaasneb aga mitmeid olulisi nüansse, mida on tasub teada nii töötajal kui ka tööandjal, et vältida ebameeldivaid üllatusi ja vaidlusi.
Kuidas palgata puhkus vormistada?
Palgata puhkuse aluseks on töötaja ja tööandja kokkulepe. Töötaja ei saa nõuda tööandjalt palgata puhkust ja tööandja ei saa sundida töötajat palgata puhkusele minema.
Töölepingu seaduses ei ole palgata puhkusele kohustuslikku vormi, kuid soovituslik on kokkulepe, sh palgata puhkuse tingimused, sõlmida kirjalikult või vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, näiteks e-kirja teel.
Töötamise registrisse peab tööandja töölepingu peatumise tasustamata puhkuse tõttu märkima siis, kui töötaja on palgata puhkusel terve kalendrikuu või kauem. Sellisel juhul palgata puhkuse perioodi eest töötuskindlustusmakset ei tasuta ja seda perioodi töötuskindlustusstaaži hulka ei arvestata.
Lühem palgata puhkus tuleb töötamise registris märkida siis, kui palgata puhkusel olev töötaja soovib saada erivajadusega lapse vanema toetust. Töötamise peatamise registreerimisel tuleb töötamise registris teha seda 10 kalendripäeva jooksul alates töötamise peatamise päevast.
Milles tuleks kokku leppida palgata puhkuse kokkuleppes?
Palgata puhkuse kokkuleppes tuleks kokku leppida vähemalt palgata puhkuse kestuses ehk palgata puhkuse algus- ja lõpukuupäev. Lisaks on võimalik kokku leppida muid palgata puhkuse tingimusi, mis on töötajale soodsamad töölepingu seaduses sätestatust.
Näiteks võivad tööandja ja töötaja kokku leppida, et erinevalt töölepingu seaduses sätestatust saab töötaja ka palgata puhkuse aja eest põhipuhkust. Kui sellist kokkulepet ei tehta, siis kahekuuline palgata puhkus vähendab töötaja 28-päevast põhipuhkust ~4,67 päeva võrra.
Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida ka selles, et tööandja ei saa töötaja nõusolekuta katkestada töötaja puhkust või puhkust edasi lükata ettenägematu olulise töökorralduse hädavajaduse tõttu.
Igal juhul peab tööandja puhkuse katkestamisel või edasilükkamisel hüvitama töötajale puhkuse katkestamisest või edasilükkamisest tekkinud kulud.
Lisaks on tööandja kohustatud andma töötajale kasutamata jäänud puhkuseosa vahetult puhkuse kasutamist katkestava või edasilükkava asjaolu äralangemisel või muul ajal poolte kokkuleppel.
Töötaja ja tööandja vahelise kokkuleppega ei saa aga kõrvale kalduda töötaja õigusest puhkus katkestada, edasi lükata või enneaegselt lõpetada töötaja isikust tulenevatel olulistel põhjustel, eelkõige ajutise töövõimetuse, emapuhkuse või streigis osalemise tõttu.
Töötaja peab puhkuse katkestamisest ning puhkuse kasutamist takistavast asjaolust esimesel võimalusel tööandjale teatama.
Näiteks kui töötaja jääb haiguslehele, siis tuleb tal sellest tööandjat teavitada ning tööandja peab haiguslehe registreerimiseks töölepingu peatumise kande töötamise registris tühistama. Vastasel juhul ei ole töötajal õigust haigushüvitisele. Kasutamata jäänud puhkuseosa on töötajal õigus nõuda vahetult pärast puhkuse kasutamist takistava asjaolu äralangemist või poolte kokkuleppel muul ajal.
Kui palju maksab palgata puhkus?
Palgata puhkuse eest töötajale töötasu ei maksta. Kuid selleks, et ei katkeks palgata puhkusel oleva töötaja ravi- ega pensionikindlustus, tuleb tööandjal täita sotsiaalmaksu minimaalne kohustus.
2025. aastal on sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär 820 eurot, seega on töötajaga seotud deklareeritav ja makstav sotsiaalmaksu minimaalne summa tööandja jaoks 270,60 eurot kuus.
Kui töötaja soovib töölt eemal olla pikema perioodi ja tööandja on sellega nõus, siis on tööandjal sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse täitmist võimalik vältida siis, kui töötaja ja tööandja lepivad palgata puhkuse asemel kokku töölepingu lõpetamises. Sellisel juhul ei pea tööandja tasuma töötaja eest miinimummääras sotsiaalmaksu, kuid sellega katkeb ka töötaja ravi- ja pensionikindlustus.
Sotsiaalmaksu minimaalne kohustus kehtib ainult töölepinguliste töötajate palgata puhkuste korral.
Töövõtu- või käsunduslepingu alusel tööd tegeva füüsilise isiku puhul makstakse sotsiaalmaksu tegelikult makstud tasudelt. Kui töövõtu- või käsunduslepingu alusel tööd tegev füüsiline isik soovib nn palgata puhkust ja talle sel ajal töövõtu- või käsunduslepingu alusel tasu ei maksta, siis ei teki tööd andval isikul ka maksukohustust. Sel juhul peab töö tegija arvestama võimalusega, et tema ravikindlustus ja sotsiaalsed garantiid katkevad väljamaksete peatumise ajaks.
Mis saab siis, kui töötajal on mitu tööandjat?
Kui töötajal on mitu tööandjat ning ta soovib jääda palgata puhkusele kõigi tööandjate juurest, siis peab ta palgata puhkuse kasutamises iga tööandjaga eraldi kokku leppima. Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse osas tuleb aga silmas pidada järgmisi nüansse.
Kui töötajal on näiteks kaks tööandjat ja ta on palgata puhkusel mõlema tööandja juurest, siis on sotsiaalmaksu minimaalne kohustus ainult sellel tööandjal, kellele töötaja on esitanud avalduse maksuvaba tulu arvestamiseks. Maksuvaba tulu arvestamise avalduseks loetakse ka avaldus maksuvaba tulu mitte arvestada.
Näiteks kui töötajal on kaks tööandjat ja ta on palgata puhkusel just maksuvaba tulu arvestava tööandja juurest, siis ei pea nimetatud tööandja sotsiaalmaksu minimaalset kohustust täitma, kui tal on tõend samal maksustamisperioodil töötajale teise tööandja makstud tasu kohta ja sellest nähtuvalt vastab teise tööandja deklareeritav ja makstav sotsiaalmaks vähemalt sotsiaalmaksu minimaalsele kohustusele.
Kui töötaja töötab mitme tööandja juures ja pole esitanud ühelegi tööandjale avaldust maksuvaba tulu arvestamiseks, siis maksavad tööandjad sotsiaalmaksu töötajale makstud tegeliku kuutasu alusel.
Juhul, kui makstav sotsiaalmaks on seetõttu väiksem kui sotsiaalmaksu minimaalne kohustus, siis ei ole töötajale tagatud ravi- ega pensionikindlustus. Seega on töötaja huvides, et ta oleks esitanud maksuvaba tulu arvestamise avalduse vähemalt ühele tööandjale.
Kokkuvõtteks
Palgata puhkusest võivad võita nii töötaja kui ka tööandja. Vaidluste vältimiseks on oluline palgata puhkus ja selle tingimused töötaja ja tööandja vahel kokku leppida vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
Samas tuleb jälgida, et töötaja ravi- ja pensionikindlustuse jätkumiseks oleks täidetud sotsiaalmaksu minimaalne kohustus.
Enimloetud
1
2
Kolm endist tippjuhti räägivad teravatest õppetundidest
3
Viimased uudised
Kolm endist tippjuhti räägivad teravatest õppetundidest
Konverentsid ja koolitused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Palgauudised esilehele