Eesti noored ootasid veel hiljuti peamiselt head palka ja paindlikku tööd, nüüd aga on lisandunud ka töö ühiskondlik mõju ja tähenduslikkus, selgus Wise’i ja Norstati uuringust.

- Wise’i töösuhete tiimi juht Brett Lemsalu
„Töö tähenduslikkus on järjest enam muutumas iseenesestmõistetavaks, mitte vaid meeldivaks boonuseks,“ ütleb Wise’i töösuhete tiimi juht Brett Lemsalu. „Noored tahavad, et tööandja seisaks millelegi laiema eest kui vaid äriline tulemus. Ettevõtted, kes suudavad pakkuda paindlikkust ja samal ajal seista ühiskondlikult oluliste teemade eest, on konkurentsieelises.“
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Selle asemel, et liikuda palkade suurema läbipaistvuse poole, nagu Euroopa riikides seda tehakse, otsime Eestis põhjendusi avaliku sektori palkade suuremaks salastamiseks. See ei ole õige suund, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kui Eesti ettevõtted ei paku paindlikkust, kaotame oma parimad inimesed. Mitte ainult konkurentidele, vaid teistele riikidele, hoiatab juhtimiskoolitaja ja palgateadlikkuse kontseptsiooni autor Irene Annus.
Äripäeva teemaveebi Personaliuudised uuris hiljutises tööandjate suures küsitluses muu hulgas ka palgateemade kommunikatsiooni praktikaid. Fookus oli just negatiivsetest otsustest rääkimisel ja töötajate infoväljas hoidmisel.