Vandeadvokaat Annika Vait: kui asi on hapu, vaatavad kõik juhatuse liikme otsa
Kui 1990. aastatel oli lihtsalt äge olla tegevjuht, direktor või juhatuse liige, siis täna on juhtimine kordi keerulisem ja vägagi reguleeritud - nõudeid ja ootusi on juhatuse liikmele palju.
Nii ühemehe firmat kui ka suurettevõtet juhtides peab juhatuse liige olema lojaalne ja hoolas ning arvestama, et hoolsuskohustuse rikkumisel võib talle järgneda isiklik vastutus. Advokaadibüroo Hedman vandeadvokaat Andres Kivi selgitab, kus jookseb piir mõistliku äririski võtmise ja hoolsuskohustuse rikkumise vahel.
Kui ettevõte hakkab regulaarselt tulu teenima, tekib ettevõtjal paratamatult küsimus, kuidas oma kasumit kõige otstarbekamalt kasutada. Kolm peamist võimalust on töötasu, juhatuse liikme tasu ja dividendid, aga millist neist eelistada ja millised on maksukohustused?
Tehnoloogia- ja börsiettevõtted panevad võtmetöötajatele kokku üha priskemaid motivatsioonipakette. Optsioonidega võivad parimad teenida põhipalgale lisaks lausa sadu tuhandeid eurosid.
Tahe hüpata tundmatusse ja edukalt välja ujuda on kujundanud T1 keskuse juhi Tarmo Hõbe ja Rimi Eesti juhi Kristel Metsa karjääri. Panuse ja vastutuse kasvades on tõusnud ka nende palk, mida nad nüüd avatult jagavad.
Juhatuse liikme roll ei seisne üksnes ettevõtte juhtimises. Tegemist on positsiooniga, millega kaasneb ulatuslik isiklik vastutus – sageli palju suurem, kui esmapilgul arvatakse, tõdesid advokaadibüroo RASK partnerid Timo Kullerkupp ja Annika Vait Pärnu Finantskonverentsil esinedes.