Kas tööandja peaks saama töötajat joobe tuvastamiseks ise testida? Selline ettepanek on praegu arvamuste ringil küpsemas.

- Eriti murelikuks teeb tööandajid võimalik joobes töötaja roolis või mõne masina kallal
- Foto: Taavi Sepp/Postimees/Scanpix
Sellega soovitakse täita seaduselünka, mis kriitikute hinnagul mitmekordistab praegu tööõnnetuse riski. Näiteks tänavu on
tööinspektsioon registreerinud juba neli tööõnnetust, kus tuvastati alkoholijoove.
Tööinspektsiooni selleteemalised töövaidlused eriti ei jõua ilmselt seetõttu, et joobeseisundit on tagantjärele raske tõendada. Küll aga pöördutakse selle teemaga regulaarselt inspektsiooni nõustamisjuristide poole.
Iga kuu laekub tööinspektsioonile kuni viis päringut, selgitas ameti pressiesindaja Dajaana-Jessica Vaher Äripäeva venekeelsele sõsarlehele Delovõje Vedomosti.
„Meil on olnud juhtumeid, kui töötaja tuli tööle joobes ja olime sunnitud ta töölt kõrvaldama. On ka selliseid juhtumeid, kus info joobeseisundis töötajast tuli kolleegidelt,“ rääkis
Eesti Energia suurenergeetika kommunikatsioonijuht Jelena Derbneva.
Tema sõnul on Eesti Energia üksustes ametikohti, kus töötatakse suurema ohu allikaga. „Näiteks töö kõrgustes, töö maa all piiratud tingimustes, töö liikuvate mehhanismidega, lõhkamistööd, keevitamine. Joobeseisund vähendab oluliselt inimese reaktsioonikiirust, koordinatsiooni, reaalsustaju ja otsustusvõimet,“ loetles ta.
Seega toetab Eesti Energia igati algatust täiendada õiguslikku alust töötajate joobe kontrollimiseks, märkis Derbneva.
Alkotesti läbimata töötaja platsile ei pääse
Teises suures tööstusettevõttes Viru Keemia Grupis (VKG), kus samuti on sama riskitase kõrge, piiratakse töötaja juurdepääsu tööstuse territooriumile, kui ta ei läbi alkotesti.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Joobes inimene on töökohal ohuks nii endale kui teistele. Vaatame, millised on tööandja võimalused joobeseisundis töötaja töölt kõrvaldamiseks nii meil kui mujal Euroopas.
Joobeseisundis töötaja kõrvaldamisel töölt peab tööandja arvestama nii töötervishoiu ja tööohutusega kui ka isikuandmete kaitsmise põhimõtetega.
Rootsi maksevahendaja Klarna võtab kasutusele pistelised alko- ja narkotestid, viidates vajadusele tagada kõrged usaldus- ja turvanõuded. Eesti seaduste kohaselt on tööandjal õigus kontrollida töötajate joobeseisundit, kuid protsess peab olema kooskõlas isikuandmete kaitse ja terviseandmete töötlemise reeglitega.
Töölepinguliste suhete rikkumine pole vaid tööülesannete mittekohane täitmine või täitmata jätmine, vaid ka näiteks vääritu teo toimepanek, mille tõttu kaob usaldus teise poole vastu.
Uskumatult tihti eksitakse töölepingu lõpetamise reeglite vastu ning kahjuks kaasnevad sellega sageli ka suured kulud ja kurnavad kohtuvaidlused. Nende ennetamiseks panime siia kokku ekspertide hoiatused ja nõuanded.