Juhid ei tea palgalõhest midagi, sest neil on oma ettevõttes see välja arvutamata
Sooliselt kõige võrdsemat töötasu väiksemate tööandjate seas maksab Ramirent Baltics ja suurte tööandjate seas Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (SMIT)
Tegu on süsteemse probleemiga, mis algab juba värbamisest, edutamisest ja sellest, keda ja milleks tööandjad koolitavad, selgitas Figure Baltic Advisory juhtivanalüütik Ilmar Põhjala.
Selle asemel, et liikuda palkade suurema läbipaistvuse poole, nagu Euroopa riikides seda tehakse, otsime Eestis põhjendusi avaliku sektori palkade suuremaks salastamiseks. See ei ole õige suund, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Äripäeva teemaveeb Personaliuudised uuris hiljutises suures küsitluses tööandjate palgapoliitika praktikaid. Selle artikli fookus on palkade läbipaistvuse teemadel.
„Mis tööd sa teed ja kui palju sa teenid?“ – see on küsimus, mida järjest sagedamini esitan. Mitte juhina töövestlusel ega sõbraga kohvitassi taga, vaid mikrofoniga otse tänaval, võõrale inimesele. Üllataval kombel ei jää ma vastuseta.
Tuleviku töös ei ole enam palgasaladust, sest palgasüsteemid on läbipaistvad ja õiglased ning need motiveerivad nii ettevõtet kui töötajaid. Kas aga leiame selleks julgust, et neid pöördelisi muutusi päriselt ellu viia? Artiklis jagab autor oma kogemusi tasusüsteemi loomisest.
Nutikas õpib teiste kogemusest, mitte enda vigadest!
Avatud ja läbipaistev tasusüsteem ning sellest rääkimine on väga oluline, sest see annab tööandjale eelise, ütleb Swedbanki töösuhete ja tasuvaldkonna juht Piret Prangel.